Kujutame endale ette telereportaaži poksimatšilt, kust on eemaldatud üks poksijatest. Mida me siis ekraanil näeme? Turske kutt kargleb veidras poosis mööda poksiringi, teeb kurje lõustu ja vehib kinnastes kätega ... Just niimoodi kujutatakse Soome juhtkonna tegutsemist viimastel sõjaeelsetel kuudel: nad tormavad kogu aeg ringi, kord sõidavad Berliini, kord Salzburgi, kord Kieli, peavad Saksa kindralitega salajasi läbirääkimisi, alustavad varjatud mobilisatsiooni ...

Aga mida teeb samal ajal tulevase konflikti teine pool? Kas ta tegeleb ainult «rahuliku loova tööga»? Selle uurimuse ülesanne on tuua tagasi teine poksija! Kõikidest Nõukogude Liidu – Soome 1940.–1941. aasta vastasseisu puudutavatest hulgalistest küsimustest vaadatakse selles raamatus lähemalt vaid väikest osa, nimelt Punaarmee strateegilist planeerimist, operatiivset hargnemist ja lahingutegevust sõja esimestel nädalatel (juuni–juuli 1941). Erilist tähelepanu osutatakse 25. juuni 1941 sündmustele, st Nõukogude lennuväe massilisele Soome objektide rünnakule, mis saigi sõjakuulutuse ajendiks. Mis sundis Nõukogude Liitu teda lisaks Saksamaaga peetavale sõjale, mis niigi katastroofiliselt algas, ka veel Soomet sõtta kiskuma? Oli see agressioon või lihtsalt rumalus? Neile küsimustele annabki vastuse Mark Solonini uus raamat.