Märt Sepperi luule on eepiline, müütiline ja müstiline kuid seejuures siiski vahedalt ajakajaline. Märt ei pühi nipsasjakestelt tolmu – ta ei jända hallivõitu argielu poetiseerimise ja olukirjeldustega. Teda huvitavad taassünnid siin- ja sealilmas, maailma mõtestamine ja mõistmine, loomine ning armastamine.

Märdi luuletused on kui jutustused vestlustest nähtamatute vendadega, mida lugedes kerkib tundmusisse miski tuttavlik Uku Masingu ja Czesław Miłoszi filosoofilistest poeesidest.