Kõik pidi olema ajutine. See ei saanud jätkuda kaua. No aasta-paar veel. Kõige enam ehk viis aastat. Mõte sellest kiskus temas jälle lahti midagi, mis igapäevatoimetuste ja kohati ohtra joogikraamiga kinni oli kasvanud. See oli parandamatu haav. Kümme aastat. Kui ajutine see on? Lapsena tundub nagu igavik. Täna, viiekümnesena, kadus iga aasta justkui peeruhais tuulise ilmaga. Andres muigas. Ja siis naeratas. Ta suutis veel olla irooniline. Kõik ei olnud kadunud.

Hugo Vaheri sulest on nooremale ja täisealisele lugejale kirjastuselt Tänapäev ilmunud „Punk ei ole surnud“ (2012), „Skvotterid“ (2013) ja „Ümera mehed Roosa villast“ (2014). Seekordne teos «Ajutine elu» märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel. See on lugu kolmest karmi, aga mitte alati õiglase elu hammaste vahele jäänud mehest, kellest igaühega on saatusel omad ettearvamatud plaanid.