Kogumikus «Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni» mõtestame laiemalt enda tegevuse mõju ning näitame huvilistele antropoloogia väärtust. Selle abil saad teada, milline on antropoloogiline maailma mõtestamise viis. Artiklid võivad ümber lükata ka seni kasutusel olnud mõttemustreid, avades uusi vaatenurki ja tuues mõne sihtrühma kogemuse lugejale lähemale. Lisaks annab kogumik häid praktilisi nõuandeid ja nippe, kuidas uurida inimkogemust ning kuidas sellele teadmisele tuginedes koosloomes lahendusi luua.
«Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni» on jaotatud nelja teema vahel, millest igaüks tõstatab oma küsimusi, millele autorid vastust otsivad. Autorid on kõik Antropoloogia Keskuse inimesed – siit leiab nii asutajate, tegevtiimi kui ka võrgustiku antropoloogide kirja pandud arutlusi, eksperimentaalsemaid vormimänge, aga ka intervjuuartikleid. Kui tavapäraselt jääb antropoloog ise vahendajana pigem uurimisteema ja sihtrühmade varju, andes hääle ja valgusvihu uuringus osalejatele, siis selles kogumikus on antropoloog selgelt kohal. Autorite tutvustused avavad muu hulgas põhjusi ja tagamaid, miks antropoloog on selle teksti kirjutanud.
Esimeses teemaplokis «Ikkagi inimene!» on fookuses sihtrühmade uurimine ja vahendamine. Artiklid heidavad pilgu antropoloogia köögipoolele, et arutada inimkeskse lähenemise väljakutsete üle. Mida on selleks vaja, et mõista «teise» sisemaailma, kogemusi, hoiakuid ja suhtumisi? Millised on antropoloogilistest projektidest välja koorunud suurimad õpikohad ja soovitused marginaliseeritud või hääletumate gruppide uurimisel ja vahendamisel? Aga veelgi enam – vahendamisest üksi ei piisa, me töötame selleks, et neist aru saadaks ja neid mõistetaks.
Teise teema «Inimene loob ruumi, ruum loob inimest» alla koondunud artiklid tegelevad inimese ja igapäevaste tegutsemisväljadega. Artiklid mõtestavad inimkogemusi eri tüüpi keskkondades, olgu selleks linnaruum või töökeskkond, ning räägivad sellest, mida arvestada, et need oleksid läbimõeldumad ja inimkesksemad. Artikkel, milles arutleme selle üle, kuidas Eesti inimesed linnaloodust mõtestavad, avab keskkonnaga seotud väärtushinnanguid ja vastandusi ning kutsub jätkusuutlike lahenduste loomisele.
Kolmandas osas «Äri teevad inimesed» on artiklid, mis eri vaatepunktidest analüüsivad äriantropoloogia kogemusi. Sõna saavad antropoloogid, kes töötavad ettevõtetes kasutajakogemuse uurijatena – see positsioon annab neile võimaluse avada tiheandmete kasutegureid või persoonade loomise nippe. Vaatluse all on ka traditsioonilisemad ettevõtlussektorid, et selgitada, milline võiks olla antropoloogia mõju strateegilises juhtimises, turunduses või kommunikatsioonis.
Viimases osas «Antropoloog muudatuste eesotsas» saavad sõna kolm keskuse tegevjuhti, et rääkida intervjuu vormis organisatsiooni lugu. Millised on olnud organisatsiooni ülesehitamise teetähised? Kuidas näeme Antropoloogia Keskuse tulevikku? Ühtlasi mõtestame selle osaga ja Antropoloogia Keskuse enda näidete varal, kuidas antropoloogid muudatuste juhtimist ja elluviimist mõistavad.
