«Arhiivid ja allumatus: visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida-Euroopas» on rahvusvaheline kogumik, mis uurib arhiivide rolli Ida-Euroopa siirdeühiskondade visuaalkultuuris ja sellega seotud avalikus diskursuses. Kogumik on oluline märk Ida-Euroopa diskursuse ja ühiskogemuse teadvustamisel.

Kogumik kaardistab valitud teoreetilisi ja loomingulisi positsioone ja kriitikaid ning käsitleb arhiividena eelkõige kunstiinstitutsioone, muuseume, foto- ja videopanku. Arhiivi käsitletakse seejuures kui valitsemisviisi ja identiteedipoliitika vahendit, mis kontrollib väärtussüsteemi, inimeste käitumist, keelekasutust ja subjektiivsust. Selline lähenemine arhiividele lähtub eeldusest, et arhiivid mitte üksnes ei säilita ja ei koonda dokumente ja pilte, vaid kujundavad ja loovad diskursiivselt nii objekti kui subjekti positsioone ühiskonnas. Arhiivi ja allumatuse mõisted pakuvad lähenemisnurga, mille kaudu avada mineviku mõtestamise ja kinnistamise viise.

Kaastööd aitavad lugejal mõista seda, kuidas teadmisi toodetakse ja taastoodetakse, kuidas neid muudetakse ning millist rolli mängib selles visuaalkultuur. Kogumik koondab kriitilisi positsioone, mis avavad kuraatori, kunstniku ja arhivaari vahelisi suhteid; arhiivide seoseid aja ja selle neelamisega ning mahavaikitud ja välistatud sooliste ja teiste sotsiaalsete identiteetidega; kategoriseerimise ja kriminaliseerimise rolle; ning mõisteid, nagu estetiseerimine ja politiseerimine, oma ja võõras, kummituslikkus, jälgimine ja vastuarhiivid.

Kogumik on eesti ja inglise keeles – mõlemas kokku 12 artiklit, mis on jaotatud kolme osasse: 1) Postsotsialismi arhiivi apooriad; 2) Kontrolli olemus ja selle mehhanismid; 3) Vastuarhiivid ja allumatus. Lisaks sisaldab kogumik pildimaterjali kirjeldatavate kunstiprojektide kohta.

Kaasautorid: Tina Bastajian, Marina Gržinić, Oliver Laas, Andrej Kurnik, Vesna Madžoski, Achille Mbembe, Eléonore de Montesquiou, Anu Pennanen, Marko Raat, Tanel Rander, Margaret Tali ja Anna-Stina Treumund.
Autorid esindavad nii dokumentaalfilmi, foto kui visuaalse kunsti valdkondi. Koostajate teadlik taotlus on olnud nende ühiskonnas diskursiivselt eristatud valdkondade kokku toomine.