Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest «elevandiluutornist». Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid.

Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, kes vestles oma puudliga nagu inimesega – tal olid laialdased kultuurihuvid ja ta suhtles oma kitsa seltskonnaga. Ta oli andekas kirjanik ja kosmopoliitiline mõtleja ning tegeles väga laia teemadespektriga, mis haaras filosoofia kõikide alaliikide kõrval ka kirjandust, loodusteadusi ja idamaade mõttemaailma. Tänapäeval kuulub ta rahvusvaheliselt enim loetud saksa filosoofide hulka ning tema mõju uusaja filosoofiale, teaduslikule maailmavaatele ja psühholoogiale on vaieldamatu.

Robert Zimmer (snd 1953) õppis filosoofiat ja anglistikat. Pärast pedagoogilist tegevust Düsseldorfi ja Berliini ülikoolis elab praegu vabakutselise publitsistina Berliinis. Temalt on ilmunud «Das grosse Philosophenportal».