«Aurelia tee» on peagi viiekümneseks saava naise lugu, kellele teeb haiget tema minevik. Ta on pidepunkti leidmata ummikteel tammunud, kolides linnas ühest üürikorterist teise. Kui avaneb võimalus naasta alevisse tühjaks jäänud vanematekoju, otsustab ta minna. Kohanemine eluga alevis pole kerge, kuid keerulise saatusega inimestega kohtudes avastab Aurelia endas uusi iseloomutahke. Peagi lubavad muutunud olud tal elule värskema pilguga vaadata. Naine sõlmib minevikuga rahu, jõudes tõdemuseni, et viiekümneselt elu alles algab – nii kulunult kui see ka ei kõlaks. Selles kohati nukra alatooniga loos on helgeid noote ja elutervet huumorit, sõprust, armastust ja andestamist.

Siiri Laidla alustas oma kirjanikuteed 2006. aastal. Ta on avaldanud laste- ja noorteraamatuid («Apteegitont Aavi», «Raamatukogunõid Rosaalie», «Pärnaõietee» I–III»), aga kirjutanud ka täiskasvanutele («Nõgesnurme», «Lavastaja»). Tema teostes on sageli juttu keerulistest suhetest, armastusest ja vihkamiseks, suurest valust ja väikestest rõõmudest.