Jüri Kolk ei ole tuntud sõnaosava luuletajana. Võiks öelda, et ta pole üldse laiemalt tuntud ning eelistab rambivalgusele ja tähesärale pigem kontorikoonlase vaikset kulgemist. Vaatamata sellele on ta saanud hakkama luuledebüüdiga, mis on väärt mitte ainult seda paberit, millele teos trükitud on, vaid vähemalt väikest kasemetsa. Kui mitte tervet kuusikut (koos riisikatega).

Peale selle, et kogu on täis vaimustavat keeleväänamist, tuunisime ta ka formaadilt selliseks, et ta mahuks peaaegu igasse taskusse. Testitud on pintsaku, püksi, mantli ja pluusitaskud. Seega üks vabandus vähem, miks mitte kõikjal kaasas kanda.

TAEVAPÕDRA RAHVAS 1.
püha loom
kummardub pilvedest alla
sööb männimetsa nagu lehm heina
sööb kuusemetsa, haavikutki.