60 000 dollari eest seitse paljast naist ja 13 pudelit šampanjat (hind kehtib kuueks tunniks). Erapeod serbia kriminaali illegaalses ööklubis. Ikka tüdrukutega. Suhe sensuaalse poplauljatariga. Kuningakoja pressiteenistuse püüdlikud ja üpris piinlikud katsed asju siluda. Tõele au andes, kas need katsed on kunagi korda läinud? Selliseid «ämbreid» on kerge parastada. Samas kerib meie ees tasapisi lahti pilt kuningast, kes ei taha olla kuningas, kes tahab – ilma naljata – olla traktorist. «Nenne! Dustaf armastab neid! Dustaf tahaks endale ka tlaktolit!» oli kuningas kunagi ammu oma lapsehoidjale ahhetanud. Ilmselt algas ka Carl Gustafi õnnetus – sest kui sa pead olema keegi, kes sa ei taha olla, siis kas saad olla õnnelik? – juba lapsepõlves. Kuninga õde, printsess Birgitta on pihtinud, et laste tunded polnud need, millega Rootsi õukonna rangus arvestanud oleks. «Laste küsimustele vastati vaikusega, laste ärevusele ja hirmule sama vaikusega.» Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf tahaks tavalist, lihtsat, normaalset elu. Seda ta ei saa kunagi. Ta leidis teistsuguse lahenduse. Kuigi ajutise ja mitte eriti tagasihoidliku.