Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks.Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul.

Emeriitprofessor Airi Värnik on pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater ja kahe doktorikraadiga teadlane. Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates «deprekast» kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.

Vaimne tervis on tervena elatud elu ehk kõige olulisem osa. Et me ei langeks depressiooni, tuleb elada nii, nagu keegi sind ei vaataks. Traagiline on see, et inimesed, kes vajaksid depressiooni võitmiseks kõige rohkem abi, on uuringute järgi kõige vähem altid seda otsima ja paranemise suunas samme tegema.
Raamat on kompleksselt kirjutatud ja pakub mõtteainet kõigile, kellel selle teema vastu huvi.

Tunnustatud arstiteadlase ja psühhiaatri professor Airi Värniku kirjapandut saab usaldada. Teeb head meelt, et ta on sisse toonud ka uued teadmised, mis võivad tulevikus olla võtmeks depressiooniprobleemide lahendamisel – psühhobiootikumid. Piisavalt on juba andmeid, et seedetraktis elav mikrobioota on suuteline mõjutama aju. Ma väga usun, et see võib olla tulevik. Toomas Toomsoo, neuroloogiaprofessor