Raamatu autor soovis oma mahuka uurimusega püstitada mälestusmärgi kõikidele Eesti arstidele, kes elasid, töötasid, kannatasid, surid, põgenesid või võitlesid aastatel 1940-1960 Eestis ja hiljem üle kogu maailma, nii idas kui läänes. Aeg on valitud selline just seetõttu, et nendel aastatel löödi võõrokupatsioonidega segi kogu meie rahva elu.

Raamatu suur eripära on eelkõige selles, et see ei ole ainult tippteadlaste elulugude esitus, vaid autor on võtnud endale ülesande käsitleda kõigi Eesti arstide elu ja tegevust läbi traagiliste aastakümnete.
Esitatud elulugude (2612 arsti elulood) kirjutuslaadis on suureks väärtuseks nende loetavus, mis teatmeteoste kokkusurutuse juures on üpris haruldane. Tuhandete arstide elulood on esitatud ühelt poolt elukutsest lähtuvalt, teiselt poolt kui inimeste omad ränkade repressioonide, vahel aga ka raskete valikute oludes.
H. Piirimäe