Käesolev grammatika osa on eeskätt deskriptiivne, kirjeldades keelepruuki. Ainult vähesel määral on teos normatiivne ses mõttes, et on märgitud, millised väljendid on soovitavad või eelistatavad. Vaatlusobjektiks on ühiskeel, peamiselt kirjakeel nagu see esineb klassikalises ja moodsas ilukirjanduses, vähesel määral ka tarbe- ja kõnekeeles.
Hääliku- ja vormiõpetuse alal püüab käesolev grammatika olla täielik selles mõttes, et antakse kõik reeglid, mis on vajalikud eesti keele täielikuks oskuseks kõnes ja kirjas.