Mahukas kogumik vaatleb Eesti kooliteatrit läbi viimasel 30 aastal toimunud festivalide ja läbi vestluste 33 kooliteatriga lähedalt seotud inimesega. 30 aastat tagasi, 1982. aastal Rakveres toimunud kooliteatrite festivalil võetigi ametlikult ja avalikult kasutusse sõnaühend «kooliteatrite festival». Ühe mõttelise osa ehk raamatu ajalise telje moodustavad 30 aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud kooliteatrite festivale kajastavad kirjutised.

Need üsnagi nime- ja faktirohked ning küllaltki emotsionaalsed reportaažid-arvustused näitavad kujukalt, kes, kus, mida ja kuidas on kooliteatris korda saatnud. 33 intervjueeritavate hulgas, kes mõtestavad kooliteatrit üldisemalt, on nii festivalitraditsiooni alustaja Valdur Liiv, Maret Oomer; kooliteatriasjatundjatest näitlejad-lavastajad Toomas Lõhmuste, Andrus Vaarik, Lembit Peterson, Uku Uusberg jt; kooliteatrijuhendajad Ave Alavainu, Lianne Saage-Vahur, Rita Ilves, Tiina Rumm, Rain Mikser jt; kriitikud-vaatlejad Jaak Allik, Gerda Kordemets ning paljud teised tublid endised, praegused ning tulevased teatriasjatundjad.

Autor-koostaja kirjutab raamatu eessõnas: «Teatrikunsti on keeruline jäädvustada. Kooliteatris toimuvat veel keerulisem, kuna see sünnib nii tavavaataja kui teatriloolase jaoks üsna salaja ja kaob veel kiiremini kui tavapärane teatriakt tavapärases teatrimajas. Sestap olgu see raamat eelkõige andmekandja, katse jäädvustada oluline Eesti kooliteatriliikumises. Peale jäädvustusliku funktsiooni ja võib-olla uute mõtete tekitamisel kooliteatrirahva hulgas võiks see kogumik kasulik olla veel ühes olulises aspektis. Raamatus sõna saavaid inimesi ärgitasin rääkima draamaõpetusest ning tõdesime, et selle õppeaine lisamine koolide õppekavva on oluline. Katseid draamaõpetuse sisseviimisest riiklikusse õppekavva on tehtud mitmeid. Vahest viib käesolev raamat otsustajaid olulistele mõtetele ning tegijaid uutele katsetele.»