Valitsus andis Eesti Panga käsutusse endise Vene Riigipanga hoone, kuhu 24. veebruaril 1918 oli kogunenud Päästekomitee ja kus oli moodustatud sündiva vabariigi esimene valitsus – Eesti Ajutine Valitsus. Siis sai keskpanga majast noore Eesti omariikluse sümbolhoone. Võõra riigi võimu ja surveideoloogia asemel oli nüüd oma riik, oma keskpank ja oma raha.

20. sajandi teisel kümnendil kerkis vene ja baltisaksa kõrvale võrdväärsena ka eesti rahvuslik kapital ja vaimsus, mis eelistas majade projrkteerijatenagi vene ja baltisaksa arhitektide asemel soome autoreid (Eliel Saarinen, Armas Lindgren, Wivi Lönn).

Eesti Panga kvartaliks kujunenud hoonestule pandi alus I maailmasõja-eelsel ajal, mil püstitati Aadlipanga ja Vene Riigipanga hooned ning riigipanga teenistujate elamu. 1990. aastail lisandus sinna veel kaks hoonet.

Jüri Jaaksoni Eesti Panga presidendiksoleku ajal (1926–1940) kerkisid keskpanga osakondade uued hooned Viljandis, Petseris, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Võrus ja Pärnus.

Raamatu ilmumine on seotud ka keskpanga sünnipäevaga. Tegu on keskpanga enda arengulooga, kroonikalaadse tagasivaatega ajaloolistele majade ümberkujndamisele.