«Võimalik, et ületamatuid muinasjutte on rohkem ületamatuist luuleteoseist,» ütleb Uku Masing ja jätkab: «Mulle vist on muinasjutud (alates Korea omadest ja «1001 öö» Basra Hasanist) eluaeg otsa olnud tähenduslikumad proosakirjanduse enamikust.»
Rahvaluule ei olnud Uku Masingule «elukutselise tegelemise» objekt ega hobi. Uku Masingu ellu kuulus rahvaluule olemusliku osana ja sellealased uurimused on lahutamatud kogu ta tavatult laiahaardelisest elutööst. Tema puhul on eriti vale eraldada luuletajat, teoloogi, orientalisti folkloristi, fennougristi jne, jne, lõpuks ehk veel koguni «inimest» , on kirjutanud rahvaluuleteadlane Kristi Salve.
Huvi on olnud algusest peale ja pidev, kuid rahvaluuleuurimuste osatähtsus kasvas Uku Masingu viimastel elukümnenditel. Folklorist suudabki midagi teha alles pärast 40ndat eluaastat, selleni kulub aeg hädatarviliku teadmistepagasi loomiseks -– nii arvas Uku Masing ise.
Teine, parandatud trükk.