Kuidas ma siia sattusin?

Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele.

Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu.

Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

2015. aasta suvel astusin Tokyost Tallinna lennuki peale, kaasas sama kohver, millega neli aastat tagasi Hiinast lahkusin. Tulin Tallinnasse, et omandada magistrikraad antropoloogias. Plaan oli…

Keda ma lollitan? Mul ei olnud mingit plaani. Teadsin, et Eesti on külm, vaikne ning kaugel eemal mu minevikust. Sellest mulle piisas.

See EI OLE reisiraamat Eesti kohta.

See on lugu minu esimesest aastast Eestis.