Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797-1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Igal ajastul on oma tondilood. tondidki vananevad ja lähevad moest. Ja enamasti ei jää õudusromaanide autorid kirjanduslukku püsima.
Mary Shelley «Frankensteinil» oli rohkem õnne. Kirjutatud gooti õudusromaanide vaimus – «et lugeja pelgaks tagasi vaadata, et veri ta soontes tarretaks», nagu märgib autor eessõnas –, sai teosest ometigi midagi rohkemat: enese teadmata pani autor aluse uuele žanrile. «Frankensteinil» õnnestus olla maailma esimene avaldatud teaduslik-fantastiline romaan.
Mary Godwin sündis 30. augustil 1797 Londonis üsna tuntud kirjanduslikus perekonnas. Isa William Godwini mõni aasta varem kirjutatud raamat oli käsiraamatuks parlamendireformi taotlejate radikaalsele tiivale ning ema Mary Wollstonecraft oli avaldanud naiste õiguste kaitseks teose A Vindication of the Rights of Women (1792), mis tegi ta esimeseks silmapaistvaks naisõiguslaseks.