Suur osa helilooja Gennadi Podelski eluloost on mähkunud saladuseloori.
Mäletatakse, et ta oli Georg Otsa klaverisaatja ja kontsertmeister. Teda peetakse meheks, kes kirjutas tuntud avamängu
Raimond Valgre «Saaremaa valsile». Podelski oli Eesti esimese popansambli Laine looja ja tema viis Moskvasse ka
Jaak Joala, käies temaga läbi nii kultuuriministeeriumi kabinetid kui ka plaadifirma Melodija.
Podelski looming on Eesti kerge muusika ammendamatuks, kuigi veidi unustatud varasalveks. Kriitikud on esile tõstnud tema
laule «On kallis mulle kodupaik», «Nõmmetee» ja «Metsaneid». On maitseasi, kas meeldivad rohkem need lood või näiteks Vello Orumetsa esitatud «Nüüd anna käed», Heli Läätse tuntuks lauldud «Hea» ja «Piibeleht» või «Ärge uskuge aprilli» Uno Loobi repertuaarist.
Ajahambale on suurepäraselt vastu pidanud ka Podelski kirjutatud ja Kalmer Tennosaare esitatud lumiste talvede mitteametlik hümn «Vana klaver»:
«Suusabaasis on tantsupidu,
see toimub siin igal õhtul,
noorte kehade vallatust ruum on täis
ja villaste sokkide lõhna.»
Kui Raimond Valgre sai kuulsaks 20 aastat pärast surma ja Arne Oit tõusis unustuse hõlmast 30 aastat pärast lahkumist, siis nüüd on kord Podelski käes, kelle sünnist möödub peagi 90 aastat.
