....kui ma väiksena vanaisa raamatukogus tuhnisin, nägin esimest korda kolme suurt sinist luitunud pappkausta. Need asusid kõige ülemisel riiulil ja selleks, et neid kätte saada, pidin tooma tabureti. Mulle on jäänud segane mulje sellest, mida ma pärast nende avamist nägin. Mu imestust ei kahandanud ka tugev kopitusehais, mis tolmustest paberivirnadest ninna lõi. Siis möödus palju aastaid, kuni jõudis kätte minu kord pärida esiisade vana häärber, ning ma avastasin ühel ilusal päeval taas need vanad kaustad.
Samal õhtul kabinetis istet võtnud, kordasin härdalt samu liigutusi mis kolmkümmend aastat tagasi. Mu süda peksles erutusest, kui silmitsesin uuesti joonistusi ja illustratsioone, mis olid toitnud mu unelusi ja fantaasiat. Ja sukeldunud kaustades leiduvate käsikirjaliste dokumentide lugemisse, avastasin, et minu ees on elutöö, täpsemalt kahe noore Sorbonne’i loodusteaduste fakulteedi üliõpilase, Louis-Hyppolite de Kornandoni ja Anatole Batignollesi elutöö. Nad pühendusid oma saatusi ühendades ihu ja hingega Nähtamatu ja Imelise uurimisele.
Rühmitasin, nii nagu oskasin, väljavõtted päevikutest, lugemismärkmed ja kirjavahetuse (arvestamata sadu joonistusi ja eskiise!), et üritada luua muljet aja- ja kohaühtsusest; see polnud kerge. Kahtlemata olid mõned dokumendid kaduma läinud, võib-olla olin ma neid mõnikord ka valesti tõlgendanud. Sellest hoolimata õnnestus mul koostada mitmeid raamatukesi. Neist esimene, mida te käes hoiate, on pika, kahe sajandi piirimaile jääva otsingu alguslugu, mis viis need kaks kirglikku unistajat kõikjale Euroopasse haldjate otsingule….

…Nii algab raamat, mis viib meid tagasi 19. sajandi viimastesse kümnenditesse.