Käesolevas artiklis pole võimalik anda ammendavat ülevaadet hiina klassikalise kirjanduse äärmiselt rikkast ja mitmekesisest pärandist. Käsitlemist leiavad ainult mõningad autorid ja teosed, millel on ülemaailmne tähtsus. Otstarbekohasuse mõttes vaadeldakse neid žanride kaupa, kuid põhijoontes jääb püsima ka kronoloogiline järjestus. Kõige varem arenes välja luule, saavutades oma õitsengu tipu 8. sajandil Tang'ide dünastia ajal. Sellele järgneb draama, mille õitseaeg algab 13. sajandil ning lõpuks, alates 14. sajandist, nihkub esiplaanile proosakirjandus.