1944. Sõda on kõhklused lõpetanud ja igaüks on valinud oma leeri. On kätte jõudnud tapmiste, arveteõienduste ja suurte sõjaliste vastuseisude aeg.
Lea on küpsenud. Pärast seda, kui ta avastas hirmu, avastab ta ka julguse ja vihkamise. Lüües nõrkemiseni kaasa kõigis võitlustes, siirdub ta põlevast Montillacist oma vabal tahtel varemetes Berliini, läbides juubeldava Pariisi, kus varitsevad veel ohud. Selle koletu sõja kahe viimase aasta jooksul on Lea seltsiks surm ja just surmast ammutab ta kõige väiksemaidki mõtteid elust, mis omandab armastuse sära. «Ja kurat naerab» lõpetab triloogia, mis algab raamatutega «Sinine jalgratas» ja «Henri Martini avenüü 101».