Romaani tegelaste noorus ja keskkoolilõpp jääb veel iseseisva Eesti Vabariigi aega, kuid peagi algab Teine maailmasõda ja lööb kõigi plaanid segi.

Jah, me kõik olime ja oleme kuhugi teel.
Võib süüdistada aega, võib süüdistada eeltingimusi, mis paljudest meist aitasid teha seda, mis nad olid.
Võib otsida arvutuid põhjendusi ja vabandusi.
Aga kaks asja on selged. On ümberlükkamatud. On alati olnud.
Inimesel on alati olnud ja on võime mõelda.
Kellel on võime mõelda, sellel on võime valida.
M e i l oli võime ja võimalus valida. N e i l seal klassis on võime ja võimalus valida.
Ja keegi ei suuda kummutada ajaloo igavest seadust: me otsustame ja peame otsustama inimeste üle selle järele, mida nad tegid ning teevad, mitte selle järele, mida nad oleksid võinud teha, kui... kui...kui...
Inimkonna elu ei tunne «kuisid» ja «olekseid». Ja hinnang iga inimese elule antakse alati selle järgi, mis o l i.