I köide. Puhe. Hommik. Noormees. Mäss
II köide. Laat väljakul. Antoinette. Majas
III köide. Sõbratarid. Põlev põõsas. Uus päev

Romain Rollandi (1866-1944) kirjanduslikuks peateoseks on romaan-epopöa «Jean-Christophe» (1903-1914), teos «kaasaja Beethovenist». Kirjanik jagas romaani kümme köidet neljaks osaks vastavalt sümfoonia kompositsiooni osistele. Sümfoonia allegrole vastavad «Puhe», «Hommik» ja «Noormees», millede sisuks on jutustada Jean-Christophe'i ärkamisest elule ja kunstile perekonna ja kodulinna raames kuni murranguni, mil nooruk avastas endas kutsumuse asuda võitlusele ning kannatuste teele. Andante – «Mäss» ja «Laat väljakul» jutustavad noore sangari võitlustest väärkunsti ja ühiskondliku närususe ning võltsuse vastu. Scherzo, s.o. «Antoinette», «Majas» ja «Sõbratarid» on tunnustuslaul sõprusele, armastusele ja inimväärikusele. Finalemoodustavad «Põlev põõsas» ja «Uus päev», milledes kangelasliku võitleja rängad heitlused ning kannatused lahenduvad mõistvaks lepluseks ümbritseva eluga. Vastavalt sellisele kompositsioonilisele ülesehitusele on ka eri köidete häälestus erinev.

«Jean-Christophe» on romaan, milles tegevustik keerleb tihedalt ühe peategelase ümber. Ometi kvalifitseeritakse nõukogude kirjandusteaduses teost õigesti sotsiaalseks romaaniks. Autor ise on ütelnud, et ta oma teoses on kujutanud ühe sugupõlve traagikat, mõeldes selle all just imperialismi ängistavas õhkkonnas üleskasvanud intelligentsi. Teoses on kirjanik ulatuslikult kritiseerinud manduvat kodanlikku kultuuri, eriti muusikaelu Prantsusmaal ja Saksas. Rolland vastandab mõlemal maal kaht kultuuri. Jean-Christophe'i noorus möödub Saksas, kus Wilhelmi režiim on lämmatanud Goethe ja Beethoveni traditsioonid, kus suur anne on hukkumas filisterlikkuses, väikekodanlikuks pisendunud vaimses elus. Pariisis satub noor muusikamees algul kokkupuutesse ainult imperialistliku Prantsusmaaga, kus võimutseb müüdav kodanlik demokraatia ja vohab dekadentlik ideelage kunst. Pikkade otsingute ja kannatuste järel avastab ta oma sõbra Olivier' abil teise, Rolland'i Prantsusmaa, s.o. humanistliku intelligentsi Prantsusmaa.
V. Alttoa