R. Rollandi monumentaalne teos jaguneb 10 raamatusse. Romaani peategelaseks on saksa muusikamees, kes mõningais joonis sarnaneb Beethoveniga.

I köide. Puhe. Hommik. Noormees
II köide. Mäss. Laat väljakul
III köide. Antoinette. Majas. Sõbratarid
IV köide. Põlev põõsas. Uus päev

R. Rolland soovis kujutada uue inimsuse idanemistraagikat valdavas romaanis, mis oleks haaranud kõik inimlikult olulise kaasaja kultuuri ja ühiskonna tingimusist. Nii sündis 1904. ja 1912. a. vahel ta suur romaanisari «Jean-Christophe», suurejoonelisemaid ajajärgupilte, mida kunagi loodud. Oma eluekstaasi, loova energia, inimliku solidaarsuse ja õigluseinnu, mis pidi uuendama skepsisesse ja väiklasse mõnulemisse ummistunud Lääne-Euroopa kultuuriõhu, kehastas ta romaani peategelases Jean-Christophe'is, kelles võib leida mitmeid ühenduskohti Beethoveniga. Ise prantslane, valis ta sakslasest sangari, et tõendada inimluse sügavamate jõudude üleolekut rahvuspiirest. See võimaldas talle ka loomulikuma distantsi tolleaegse Prantsusmaa kirjandus- ja ühiskonnaelu arvustamiseks.
R. Rolland esineb «Jean-Christophe'is» tõelise realistina, kes ei keeldu nägemast ühtki tõelusekülge kõige väiklasemast kõige üllamani, mille ühendusest koosneb iga tõeline inimene, lubamata erandit kõige vähem «suurele inimesele», kelles kõik inimlik esineb vaid rikkamal ja elavamal kujul. Sügava psühholoogina loobus Rolland sangarlust nägemast erakordseis tegudes või mõne kõrge ideaali teostamises. Sangarluse olu oli talle võitluses endas, iga inimese, olgu geniaalse või väikese inimese võitluses oma sisetõe eest. Võitluse tulemused polnud olulised, oluline oli tahe. Võidetu võis sageli olla suurem sangar kui võitleja ja tema nõrkused tõid teda vaid lähemale kõigile inimesile ja inimarmastusele, mis oli elu sügavamaid põhiväärtusi. Rolland eemaldus niiviisi oluliselt tahtesangarluse kitsaist ülistajaist. Ta alistas elujoobumuse, mis täidab Jean-Christophe'i, sotsiaalselt kõrgemaile siiruse ja armastuse seadusile. Tõe ind ja sügav sümpaatia kaasinimeste vastu ühes spontaanse andumusega teisele inimesele ja kogu inimkonnale annabki alles Christophe'i elule ta ülendava kirkuse.
A. Aspel