Ei uhke ilma lõbuks loonud
ma lustimeeli luuleteost,
kuid sulle oleksin küll toonud
ja pühendanud sõbrapeost
siin värssides ma vägevama
romaani, mille mõttering
ja tunded oleksid niisama
leekpuhtad, lihtsad kui su hing.
Mis parata -- mu pooldajana
eks võta heaks nii kirjus loos
need ideaalsed, verihaljad,
lihtrahvalikud, nukrad naljad --
kõik, mis mu kerges esmahoos,
mu virge vilipäeva kestes,
mu elu põuapaine alt
külm aru koges inimestes
ja süda varus valusalt.