Inimene jookseb piltlikult öeldes sada korda vastu seina, enne kui ta arusaamisele jõuab, et sein on kõvem kui pea ja targem on järele anda. Suhted, mis hingede vahel eelmistes eludes loodi, ei lakka kolimisel ühest majast teise. Maapealses elus toimuvad komöödiad, tragöödiad ja tragikomöödiad korduvad. Eesriie tõuseb ja langeb ja sama etendust mängitakse korduvalt, kuigi erinevates lavastustes. See toimub seni, kuni osa on täielikult omandatud ja asjaosaline sellest välja on kasvanud. Nii pöörleb ratas ja meie temas. Ainult keskpunktis, kuhu kodarad kokku jooksevad, on rahu. Seepärast saavutab rahu ainult see, kes näilisuse eest põgenedes keskpunkti poole püüdleb.