Loengu eesmärk on teha põgus sissevaade Juhan Luiga riigifilosoofilisse mõttestikku.
Juhan Luiga, nagu Tammsaaregi, kuulub nende mõtlejate hulka, kes näevad kestvust sarnaste asjade ja suhete kordumises ajaloos: miski pole uus, kui mäletatakse olnut. Juhan Luiga ajalookäsitlus on võrdlev, kuid kunagi ei unusta ta kohta, kus nimelt aeg ja sündmused on toimunud. Juhan Luiga ajalookäsitlus on Eesti-keskne. Peamine motiiv on: eesti tõu (rahvuse) asend ruumis ning ajas, tema vahekord vabadusega. Peaasjalikult vaatleb ja mõtestab ta ajastut muistsest vabaduse kaotamisest uusaegse enesemääramiseni ja riikluseni. See tähendab aega Paala lahingust Vabadussõjani ja Eesti Vabariigini.
Hariduselt närviarst, tõi Juhan Luiga kõigi ajaloonähete tagapõhjaks üksikisiku hingeelulise teguri. See väsitas ja pahandas atomaarsete faktidega harjunud akadeemilist ajalooteadust.