Raamatu eesmärk on selgitada kaasaja inimestele 17. sajandi naise vaimsust. Pikka aega ei tunnustanud katoliku kirik Maria Wardi (1585-1645). Alles 20. sajadi alguses võis teda nimetada naisordu rajajaks (Institutum Beatae Mariae Virginis -- inglise preilid) ja alles pärast II Vatikani Kirikukogu sai ordu teostada algset kontseptsiooni: luua iseseisev jesuiitide ordu naistele, sama eluviisi, põhikirja ja apostelliku eesmärgiga.
Maria Ward pani aluse vaimsusele, mis on tänapäevalgi aktuaalne. Ta ei juhata teed mitte ainult orduliikmetele, vaid selgitab Jumala ligiolu tähendust kõigile usklikele ja kutsub kõiki kristlasi otsima usust innustust isiklikuks eluks.
Aluseks Maria Wardi vaimulikkuse keskpunkt -- elu Jumala ligiolus --, vaadeldakse raamatus kolme suurt teemat:

kuidas Maria Ward naisena tõlgendas ja kujundas püha Loyola Ignatiuse vaimulikke harjutusi,

kuidas ta õpetas elama elavas suhtluses Jumalaga, seejuures ühendades argipäeva ja palvet,

kuidas ta määratles õnnestunud inimelu eesmärgi ning Jumala tahte äratundmise ja teokstegemise viisi.