On teada ja tuntud fakt, et inimene vajab eeskujusid. Kes võtab selleks eeskujuks laulja, kes näitleja, kes rikka ärimehe, kes muidu kogukonnajuhi. Kuid on üks juht, keda läänemaailm siiani hästi ei tunne, kuid kes on olnud eeskujuks paljudele väga erineva taustaga inimestele – see eeskuju on Prohvet Muhammed. Tema märkimisväärse elu väikseimadki detailid on hoolikalt alal hoitud ning nii ida kui lääne ajaloolaste terava pilgu alt läbi käinud. Erinevalt teistest, kes on kuulsuse saavutanud vaid teatud alal, on Muhammedil saavutusi pea igas eluvaldkonnas.

Ajaloolane Michael H. Hart on kirjutanud: «Minu valik paigutada Muhammed maailma kõige mõjukamate inimeste nimekirja etteotsa, võib paljusid lugejaid üllatada ning teistes küsimusi tekitada, kuid Muhammed oli mees, kes saavutas enneolematut edu nii elu religioosel kui ka ilmalikul tasandil.» (Hart, Michael, «The 100: A Ranking of the Most Influential Persons in History» («100: ajaloo mõjukaimate persoonide järjestus»)) Miks teab aga tavaline eurooplane või ameeriklane nii vähe mehest, kelle elu oli nii erakordne? Ristisõdade ajast pärit ning meedia poolt üles puhutud ebaratsionaalne hirm ning negatiivne propaganda on paljudes inimestes tekitanud vaimse tõkke kõige suhtes, mis on seotud araabia või islamiga ning inimeste teadmiste tase on langenud nii madalale, et need kaks terminit väga tihti omavahel segi aetakse.

Kas ei ole aeg meie globaliseerunud maailma kodanikel, kes uhkusega kuulutavad end olevat vabad igasugustest eelarvamustest ning usuvad end olevat vabad mõtlejad, kõrvale heita need ammu möödunud aja vaimsed jäänused? Võtke viis minutit ning püüdke heita pilk mehele, kes on eeskujuks ühele viiendikule meie planeedi elanikest.