Tema nimi on Cale. Talle öeldi, et ta võib hävitada maailma. Võib-olla hävitabki… «Mõtlemapanev ja võrratu. Hoffman on loonud hirmuäratava maailma ning täitnud selle veidrate ja keerukate tegelastega.»
Eoin Coller

Lunastajate Varjupaik on tohutu suur ja kõle paik. Sealsed asukad – poisid, kes viidi sinna väga noorelt vastu nende endi tahtmist – kannatavad päevast päeva lunastajate jõhkrat võimutsemist, millel on üks eesmärk: teenida ainsat õiget usku. Ühes Varjupaiga käänulistest koridorirägastikest seisab poiss. Vanust võib tal olla neliteist või viisteist eluaastat – seda ei tea täpselt ei tema ega keegi teine. Oma pärisnime on ta unustanud, aga praegu kutsutakse teda Thomas Cale'iks. Ta on kummaline ja salatsev, vaimukas ja võluv, vägivaldne ja üdini verejanuline. Ta paistab olevat julmusega ära harjunud, kuid ühel päeval avab ta valel ajal vale ukse ja satub nägema kohutavat vaatepilti. Pärast seda tuleb tal valida: põgeneda sealt… või saada tapetud. Ta peab läbima põuase maa-ala, mida kutsutakse Kärnalaks, et jõuda tõotatud linna, Memphisesse: hingematvalt kaunisse, üdini jumalavallatusse ja sügavalt korrumpeerunud paika. Lunastajad aga tahavad Cale'i iga hinna eest tagasi… aga mitte saladuse pärast, mille jälile poiss sai. On veel üks, palju hirmsam saladus, millest Cale'il pole veel aimugi.

Paul Hoffmani kolmas romaan «Jumala vasak käsi» on rahvusvaheline menuk, mis on ilmunud juba kahekümne kolmes keeles.