Draama «Juudit» loomise mõte tärkas Tammsaarel üliõpilaspõlves. Ta luges 1908. a. saksa näitekirjaniku Friedrich Hebbeli viievaatuselist draamat «Judith». See teos ei rahuldanud Tammsaaret, talle tundus Hebbeli Judithi tüüp liiga tehtuna. Seepärast võttis ta endale ülesandeks kujutada usutavamalt Juuditi hingeelulist traagikat.
Et süveneda piibliloolisse õhkkonda, hakkas Tammsaare innuga lugema sellesisulisi teoseid. Ta uuris nende rahvaste ajalugu ja luges Piibli mitmel korral läbi. Loetud kirjanduse põhjal lõi ta endale kujutluse tolleaegse rahva siseelust.
Esialgse kuju sai draama alles 1917. a. Autor ei andnud valmiskirjutatud näidendit kohe trükki, vaid saatis selle läbivaatamiseks teatritegelastele. Käsikirja luges K. Menning ja soovitas draama mõningaid osi ümber töötada. Kirjanik kohendaski veel näidendit ja andis siis trükki. Draama ilmus 1921. aastal ja võeti peaaegu samal kujul «Draamateatri» repertuaari.