Romaanis jälgib kirjanik ühe provintsitütarlapse arenemist naiseks, kelle paremad eluaastad langevad ühte sõja algusperioodiga.
Kompositsiooniliselt on romaan leidlikult rajatud kontrastsusprintsiibile nii tegelaste psüühikas kui ühiskondlikes ja olustikulistes tingimustes. Teosele annab kaalu autori elujaatav hoiak – tema irooniliselt hukkamõistev suhtumine kõigisse inimest ahistavasse.