1948. aastal kevadel lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi, mis tol ajal kandis Tallinna 10. keskkooli nime. Pärast sõda tõusis Eestis päevakorda põlevkivitööstuse arendamine. Kuna mäeinsenere oli Eestis vähe, kehtestati Tallinna Polütehnilise Instituuti mäeosakonna üliõpilastele teatud soodustused (kõrgem stipendium, samuti stipendium ainult rahuldavate eksamihinnete puhul). 1953.aasta juunis kaitsesin diplomiprojekti Ubja kaevanduse rekonstrueerimisest ja mulle anti mäeinseneri cum laude diplom. Ühe aasta töötasin Põlevkivi-ja -Keemiatööstuse Peavalitsuse tootmistehnika osakonnas vaneminsenerina, 1954. aastal viidi mind üle Põlevkivi-ja Keemiakombinaadi Kiviõli kevandusse peainseneri abiks. Töötasin Kiviõli kaevanduses 15 aastat mitmesugustel ametikohtadel. Pärast pensionile jäämist tekkis mul mõte kirjutada romaan möödunud sajandil viiekümnendatel aastatel põlevkivikaevanduses maa all töötanud inimestest, nende elust ning tegevusest, mida on vähe kajastatud. Kui romaan tekitab huvi Eesti põlevkivikaevanduste ajaloo vastu, siis on see oma ülesande täitnud. Paul Kand