«Kajakalaulud» pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest. Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. «Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa,» ütleb autor. «Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra.» Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach «Jonathan Livingston Merikajakas», kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi -- kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta.
Katrin Saks,
üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.