Elu ongi ebaõiglane. Ja vähe on neid, kes sellega edukalt toime tulevad.Uskudes, et meile on antud päevi lõpmatus reas, raiskame neid mõttetult ja kurdame, et õnn jääb tulemata.Ootame oma suurt õnne, heites kõrvale väikese. Otsime seda õiget inimest, panemata tähele, kuidas temast mööda tatsame...

Aga õnne ei jagatagi kuskil väljamüügil kilokaupa. See kas on olemas meie enda sees või siis ei ole. Vanu asju minema visates võib ta olla lihtsalt kaotsi läinud. Ning terve maailmatäis inimesi käib ringi otsides, ostes, müües, vahetades...

Viitsimata vaadata omaenda taskusse. Aga võti on alati just seal.