Leningradist pärit arvutiinsener Juri Vetohhin otsustas pärast töö- ja eraelu ummikusse jooksmist ning KGB huviorbiiti sattumist Nõukogude Liidust põgeneda. Ujudes. Pagemiseks sai ta märkimisväärset innustust [i:4354]i maailmakuulsast teosest „1984“. See autobiograafiline mälestusteraamat jutustabki ilmekalt tema hulljulgest teekonnast.

Vetohhini põgenemistee algas 1963. aastal kahe ebaõnnestunud katsega ujuda üle Musta mere Türki. Pääsemise asemel sattus ta vanglasse ja tähtajata sundravile nõndanimetatud eripsühhiaatriahaiglasse. Tema isiklikku toimikusse märgiti «kalduvus põgeneda». Kohe, kui tal oli läinud korda oma piinajad lõpuks ära petta ja vabaneda, jätkas ta enda plaani täideviimist.

1979. aastal kolmas katse õnnestuski. Ta hüppas Filipiinide lähistel reisilaevalt haidest kubisevasse merre ja jõudis pärast 20tunnist ujumist vabasse maailma. Juri Vetohhini lugu annab tunnistust vastupidavusest, julgusest ja vankumatust vaimust. «Kalduvus põgeneda» on haaravalt kirjutatud mälestused elust, mille on kujundanud trots ja järeleandmatu vabadusiha.