Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja silma kaudu dramaatilisi sündmusi ja olukordi Eestile kriitilistel ja rasketel silmapilkudel. Nii koosneb raamat pingsatest lugudest, mis oma põhiolemuselt meenutavad sama autori teost «Mardus kiljatas», ent avades ainestikult uusi ning üllatavaid perspektiive ka psühholoogilises sissevaates.

MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT
«Selle peale vastanud Stalin: «Olete küll, marssalid ja kindralid, kuid sama rumalad kui puust ikoonid nurgas... Kui mina Hitleriga pakti ei sõlmi, siis tema Poolaga sõda ei alusta. See on ainuke tee Hitlerit Poolaga sõtta meelitada. Luban talle koguni abi anda, sest Saksamaa on meie vaenlane nr. 1. Vaenlased nr. 2 on meile Prantsusmaa ja Inglismaa. Ja on ometi kindel, et nood Poolale appi lähevad. Nii on võimalus meie vaenlasil omavahel sõdides lasta verest tühjaks joosta. Loodan, et Saksamaa sõda Poolaga, Prantsusmaaga ja Inglismaaga kestab umbes kaks aastat. Selle aja jooksul on Saksamaa eliitväed läbi. Siis on meil aeg Saksamaale seljatagant kallale tungida.»
«Nagu näete, oli selle Molotov-Ribbentropi Pakti isa vana Josif Stalin isiklikult,» lisas kindral Vlasov oma sõnade täienduseks.»