Südame- ja veresoontehaiguste katastroofilise sagenemise peapõhjuseks peetakse inimorganismi puudulikku kohanemist 20. sajandil kiiresti muutunud elukeskkonna tingimustega. Nähtavasti on need, enamikus sotsiaalset laadi muutused tekkinud liiga kiiresti ja olnud liiga ulatuslikud inimorganismi adekvaatse bioloogilise kohanemise tagamiseks. Seega võiks südame- ja veresoontehaiguste sagenemist laiemas mõttes vaadelda bioloogilis-sotsiaalse konflikti ühe avaldusmisvormina ning võtta see põhimõtteliseks lähtealuseks nimetatud haiguste leviku piiramisega seotud probleemide lahendamisel.

Käsiraamatu autorid seadsid endale eesmärgiks jõukohaselt kaasa aidata südame- ja veresoontehaiguste, esmajoones südame isheemiatõve ja hüpertooniatõve vastu võitlemisele. Raamatus on püütud üldistada rohkearvulise kirjanduse andmeid, luua nendes teatud süsteem, siduda teiste autorite andmeid isiklike kogemustega ja anda omapoolne hinnang seal, kus autorid arvasid seda suutvat.