Austria hinnatumaid nüüdisaja autoreid Robert Seethaler (s 1966) äratas suurt tähelepanu juba oma eelmise romaaniga «Tubakapoodnik» (Der Trafikant, e k 2015). Romaan «Kogu elu» (Ein ganzes Leben, 2014) tõi talle rahvusvahelise tuntuse. Teos on saanud mitu kirjandusauhinda ja olnud Man Booker International Prize'i nominent. Romaan «Kogu elu» on omalaadne essents Seethaleri andest jutustada ühe lihtsa inimese näitel tervest ajastust, elu tippudest ja kuristikest ning nendega leppimisest, selles on nii huumorit kui ka poeesiat. See on mõtisklus elust, surmast ja õnnest ning kõige selle kõrval kummardus loodusele, sest Alpid on raamatu täieõiguslikud tegelased.

Napil 120 leheküljel vaatab esialgu köisraudteede hooldaja ja mägimatkade korraldaja Andreas Egger tagasi oma elule, lühikeseks jäänud õnnele, ebaõnnele, tema elu puudutanud surmadele, raskele tööle ja sellest saadud rahuldusele. Aastate möödudes on ta hämmastunud ja leplik. See on lihtne ja sügavalt liigutav lugu mitte üksnes ühe mehe elust vaid omal moel täiuslikust elust. Andreas Eggeri näol toob kirjanik lugeja ette arhetüübi, mis meie elust kaduma hakkab. Aga kas ikka hakkab?

Seethaleri «Kogu elu» pakub omamoodi alternatiivi tänapäeva globaliseeruvale, kiirustavale, vilkuvale ja sädelevale maailmale. See on justkui hümn aeglusele ja rahulikkusele, kus igatsus looduse järele vastandub urbaniseeruvale maailmale.

Seethaleril õnnestub peaaegu võimatu. Ta näitab, et ei pea läbi rändama pool maailma, ei pea vahetama elukaaslasi ja elukohti, ei pea kõigist progressi saavutustest kohe kinni haarama – ka ilma kõige selleta võib oma elu elada sisukalt ja väärikalt.