Professor [i:858] on kirjutanud raamatus „Kriminalistikatehnika“ (1976): Iga kuritegu jätab jälgi, mille järgi kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel tehakse kindlaks süüdlane ning selgitatakse muud tõendamisele kuuluvad asjaolud. See tähendab, et iga kuritegu on võimalik avastada, kuid selleks on vaja häid teadmisi kriminalistikast ja oskust kasutada kriminalistikatehnika vahendeid.

Selle raamatu kirjutamise vajaduse on tinginud aeg ise. See on Eesti iseseisvuse taastamise ajast peale esimene eestikeelne kriminalistika aluseid käsitlev õppevahend.

Raamatu peamine ülesanne on kriminalistika üldosa põhimõistete tutvustamine ja nende sisu selgitamine. Autorid käsitlevad raamatus kriminalistikateaduse klassikalist süsteemi, mis jaguneb traditsiooniliselt neljaks osaks:

• kriminalistika üldosaks,
• kriminalistikatehnikaks,
• kriminalistikataktikaks
• kriminalistikametoodikaks teoreetilisest aspektist.

Samuti käsitletakse põhjalikumalt odoroloogia ja fonoskoopia teemasid, mida ei ole eestikeelses erialakirjanduses varem kajastatud.

Raamat on mõeldud kasutamiseks sisejulgeoleku valdkonna õppuritele, õigusteaduskonna üliõpilastele, prokuratuuri ja advokatuuri töötajatele ning uurimisasutuste ametnikele.

Autorid loodavad, et raamat pakub huvitavat ja harivat lugemist ka laiemale lugejate ringile.