Juhan Kangur (1906–2003) oli Pärnu päevalehe «Uus Elu» peatoimetaja 1941–44 ja hiljem New Yorgis «Vaba Eesti Sõna» kaastööline. Oma pika elu jooksul jõudis ta olla otsene või kaudne tunnistaja nii olukorrale sõjaeelses Berliinis kui ka Eesti taasiseseisvumisele. Ta on ajakirjanikuna kirjeldanud erinevate rahvaste ja rasside suhteid ja nende arvatavat psühholoogiat ning pakkunud lugejatelele põnevaid lugusid ja huvitavaid fakte. Talle kui autorile on aga kõige olulisemaks jäänud Eesti maa, rahvas ja kultuur.

Juhan Kanguri mõtteloo-kogumik sisaldab kirjutisi aastatest 1993–2002, teemadeks vaim, võim ja vabadus, loojad ja nende looming.