LAASTUD
Puust riista nikerdades lendab puusepalt laaste ta töötoa põrandale. Yks pyhib nad uksest välja, teine viskab ahju põlema, kolmas annab lastele mängukannideks.
Sellased kirjaniku sulesynnitused on omast kohast ka laastud. Et ta neid alati ei raatsi just tulle heita, siis jätab ta nad nende noppida, kellele see vahest lõbu teeb.
Need minu «laastud» pakutakse siin sel kujul, nagu nad iseendast, kirjutuslaualt langedes, sinna paika on käharasse keerdunud.
Juhani Aho

Sisu:

Laastud

Mu tundmused

Tere tulemast, talvine pimedus

Kui tuiskasid lund, talv

Kevade kevad

Kevad ja suvi

Sygiskuu suvi

Kevadekylmad

Kurjala rannal

Mu kadakane rahvas

Ida hall

Jaanipäev

Uus Jaanipäev

Lauldes

Nooruse unistus

Uudisasunik

Ainus poeg

Kujude kummardaja

Viimne pingutus

Noor hing

Eeskujuline

Sasu Punanen

Kosjajutt

Armastuskiri

Vastukihvt

Silmapettus

Vooruse palk

Mullikas

Kui Matti piipu toppis

Tagamaa

Metsatee

Paha sydametunnistuse puu

Suurreede

Vana seinakell

Väinämöise kannel

Laande kadund

Mu Õnnela

Nukrameelsuse ylistus

Seletavad märkused

Keele kohta

Õiendusi