Raamatu kaanelt:
Pulmapäeva eelõhtul kohtub Rose Lorenzo, kes on üles kasvanud Põhja-Londonis inglannast ema käe all, kuid kelle soontes voolab ka hispaania verd, sümpaatse, aga egoistliku võõraga, kes surub talle pihku pileti Covent Gardenisse, «Tristani ja Isolde» etendusele. Rose istub, kilekotti pakitud laulatuskleit jalgade juures, ning jälgib hinge kinni pidades peaaegu viis tundi kestnud etendust. Järgmisel hommikul teatab ta oma otsusest mitte abielluda. Rose on kolmekümne üheksa aastane ning mõistab, et ta vajab tõelist armastust, mitte mõistusabielu korraliku Martiniga.
Lühikeseks ajaks ristub Rose’i tee keskealiste kaksikute Otto ja Evaga, sest oli ju Otto andnud talle pileti Covent Gardenisse, ning kolmekesi koos reisivad nad vanas autoloksus läbi Euroopa, et näha Leod – romantilist ooperilauljat, kellesse Rose oli juba armuda jõudnud.
Rose ja Leo lasevad kirel endi üle võimust võtta, hoolimata karmist talvest ning lumetuiskudest, kuid nende õnn ei saa olla täiuslik, kuna alatasa peavad nad arvestama faktiga, et kusagil Itaalias, järve kaldal villas, elab Leo ekstsentriline abikaasa.