Jürgen Rooste 22. luulekogu «Libahundilaul» on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal…
Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust,
laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa.
