Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühingud on üles ehitatud hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel «võrguajastul». Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatuslikuks võib saada?
*
Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus «Linnaväljak ja raekojatorn» demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.
–
Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolane
Autorist:
Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiivsete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud «Maailmasõda» (2008), «Raha võidukäik» (2010) ja «Tsivilisatsioon» (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem «tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks».
