«Loomismäng« annab ideid ja soovitusi, kuidas endale lähemale pääseda, sisehäält kuulata ja oma kehale sõber olla. Siit saame leida juhiseid rühmatöö läbiviimiseks ja harjutusi, mida saab teha nii rühmas kui ka individuaalselt enesetunnetuse, suhtlemisoskuse arendamiseks.

Esiteks, raamatus räägitakse aitamisest. Mis aitamise ja abi küsimise igapäevaelus keeruliseks võivad muuta, ning kuidas toimida, et aitamine tooks kasu. Aitamine võib toimuda läbi rühmatöö. See on hea vorm üksteise toetamiseks, enese tundma-õppimiseks, probleemide lahendamiseks ja uute ideede genereerimiseks. Seal on ka toodud rida soovitusi, kuidas toimida erinevate rühmatöös ettetulevate raskuste puhul.

Teised peatükkid keskenduvad mängudele ja harjutustele kustiteraapia erinevates suundades. Näiteks, on piisavalt kirjutatud sõnamängudes, mille sihiks on sõnalise loovuse ja loomingulisuse õhutamine, eneseväljendusoskuse parandamine ning senitabamata tundevarjundite ning uitmõtete isikupärane sõnastamine. Mulle meeldis, et seal ka kirjeldakse muusika mõju inimese füüsisele ja psüühikale ning antakse harjutusi, mida rakendades saab muusika ja helide kaudu analüüsida ennast nind oma suhteid ümbritsevaga. «Loomismäng« suunab ka meid küsimusele – mis mu keha räägib? Keha kõneleb liikudes, rääkides meist rohkem, kui arvata oskame. Tantsuteraapia eesmärgiks on liikumisest, rütmist, kontaktist ja oma kehast rõõmu tunda. Saab ka värvimaailmast palju teada saada. Värvid on meie igapäevased kaaslased, mistõttu on ka värvide kasutamisel eneseavastamiseks ja enesetunde parandamiseks palju võimalusi. Võib kritseldada, joonistada, maalida, värve visualiseerida, interjööri kujundada, värvilisi esemeid vaadelda, värve liikumisse panna. Värviharjutuste sihiks on värvidega tegelemise kaudu silla loomine enese siseilmaga, kontakt oma tunnete ja mõtetega. See saavutatakse vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu ta välja jõuab.