Sven-Mervin Salu loomingu peamised teemad on rännak, elutee, üksindus ja lootus. Need märksõnad iseloomustavad kõige paremini ka luuletaja introvertlikku iseloomu. Salu lihtsad, kuid sügavamõttelised riimid pilluvad juhanliivilikke fragmente. Vahel ta pingutab üle. Vahel jällegi laseb end sõnal kaasa kanda. Mõlema olukorra puhul on tunda, et sõna valdamine on talle omane.

Autor ei piirdu ainult luuletuste kirjutamisega, tema eripäraks võib lugeda ka ekspromt luulet, mida ta esitab kuulajatele individuaalselt, vaadates neile sügavalt silma. Salu on öelnud, et ta leiab inspiratsiooni kõiges ja kõigis, kuid teiste luulest hoiab ta eemale, sest see võib rikkuda tema autentsust ja teadmatust.