Hall kivi, põllukivi,
lihvitud sai,
sinna raiuti nimi,
ema nimi sinna sai.

Eemaldan siit rohu,
võtan ära kõik liigse,
panen uued lilled --
mu silm tõmbab niiskeks...

Mis on siis elu,
mis on meie aeg,
mis on meie hing,
kuhu kõik jääb!