Kas sa oled kunagi olnud suhtes, kus saad aru, et see teeb sulle haiget – ja jääd ikkagi?
Mina olin.
Ma analüüsisin.
Mõistsin mustreid.
Teadsin, mis toimub.
Ja maandusin ikka ja jälle samade käte vahel.

Mõni armastus tõmbab ja tõukab, lubab ja kaob, annab just nii palju, et sa ei suuda lahkuda. Kuni su ellu tuleb keegi, kes ei kao.

Ei mängi. Ei pane sind kõhklema.
Kes jääb ka siis, kui sina ise tahaksid põgeneda.

Minu loos on see Leopold.
Mees, kes astub sammu lähemale. Isegi siis, kui ma ise endas kahtlen.
Ja siis algab midagi palju raskemat.
Õppimine.
Usaldamine.
Vastuvõtmine.

Turvaline armastus ei murra südant – küll aga müüre, mille ehitasid tema ümber. Ja see tekitab segadust.
See on päevik ärevast ülemõtlejast, kes püüab lahti lasta sellest, mis teeb haiget, ja õppida elama armastuses, mis jääb.

Raamat neile, kes on kunagi tundnud, et nad on „liiga palju”.
Võib-olla sa ei ole liiga palju?
Võib-olla sa lihtsalt andsid oma südame valele inimesele?