Arthur Puksovi (s. 1896) mälestused katavad ainult osa autori elukäigust. Mälestused algavad tollase taluelu kirjeldusega, samuti saab ülevaatliku pildi noore Arthuri kooliteekonnast. Järgnevad kirjeldused sõjaseiklustest Esimeses maailmasõjas, õpingutest Odessa suurtükiväekoolis ja rindetegevusest Vene valgete armees 1917-1920, mil ta saabus kodumaale.
1920-1925 õppis A. Puksov Tartu ülikoolis tehnilist keemiat ning kaitses doktoriväitekirja «Asfalt põlevkivist». Autor kirjeldab oma tööd keemikuna Kohtla-Järve põlevkivitööstuses, Tallinna Gaasi- ja Veevärgis ja Kehra tselluloositehastes.
Mälestused lõpevad evakueerumisega Eestist Saksamaale 20. septembril 1944. Saksamaal töötas ta keemikuna ning õpetas Hamburgi Balti Ülikoolis keemiat.